Karina del Río yakal ta sk’anel te yakuk achutesel Ley yu’un Educación te banti ayuk ta ich’el ta muk’ ch’in keremetik sok ach’ixetik

Karina del Río yakal ta sk’anel te yakuk achutesel Ley yu’un Educación te banti ayuk ta ich’el ta muk’ ch’in keremetik sok ach’ixetik

3 noviembre, 2023 Desactivado Por NER

Tuxtla Gutiérrez Chiapas ta bulucheb xcha’winik yuilal octubre, ya’wilal 2023. Te diputada Karina Del Río Zenteno la yak’ ta na’el tey ta Congreso ta jlumaltik Chiapas iniciativa swenta yach’utesel Ley ta Educación te banti ya sk’an te ayuk ich’el ta muk’, pajaluk k’olaltik sok lajukix sk’oplal uts’intayel ta stojol xch’in ach’ixetik sok keremetik.

Te legisladora ta MORENA, la yal xan, bayel sk’oplal te yakuk yich’ ich’el ta muk’ te bitik ya sna’ te jlumaltik, jich biti’l jtaleltik, sk’oplal sonetik sok ayuk ta wentainel te bin ut’il ya xk’opoj te xch’in ach’ixetik sok keremetik te yakalik nopjun ta Preescolar sok ta Primaria indígena.

Te diputada Del Río Zenteno la yak’ ta na’el te ay bayel naklejetik te yakalik ta yalel te alnich’anetik te yakalik ta nopjun ta escuelas bilingües mayuk lek yakalik ta p’ijtesel te bit’il ayik ta p’ijtesel alnich’anetik ta snail snopjun kaxlanetik; jich yu’un mayuk yakal ta xch’unel te bin pasbil ta muk’ul mantalil ta spamal lumetik sok mantalil ta jlumaltik Chiapas.

La xchol xan, te banti ay snail nopjunetik ta sistema monolingüe, chajpal p’ijteswanejetik yu’unik, ay xan p’ijteswanejetik ta swenta educación física, artística sok tenologica; yan stukel te snail nopjunetik te ayik ta slum sk’inal bats’i answiniketik mayuk yu’unik stukelik.

Te diputada tey la yak’ ta na’el “ta smuk’ul snail nopjunetik te ayik ta slum sk’inal bats’i answiniketik, ja’ nax ay jtul p’ijteswanej ta jujun kaj nopjun, ay mayuk wolwanej yu’unik, jich yu’un te xch’in keremetik sok ach’ixetik mayuk mach’a ya x-ak’betik yilel ta swenta educación artística, física sok ta tecnológica, sok yantik xan a”.

Jich yu’un la yal te legisladora, yakalotik ta sk’anel ta Educación Indígena te ayuk p’ijteswanejetik ta educación artística, física sok tecnológica swenta chapaluk te bin ya snopik te alnich’anetik ta snail nopjun, melel jich albil sk’oplal ta artikuloetik 1 y sok tey ta Ley yu’un Educación te jlumaltik Chiapas sok yich’el ta muk’ te bin ut’il ya xk’opojik te alnich’anetik.